Vahetult pärast suveajale üleminekut ei olnud rattureid kohe väga näha. Umbes üle päeva vilksatasid ühekaupa siin ja seal. Täna õhtul töölt tulles oli selge, et õige hetk vaktsineerimiseks on nüüdseks maha magatud ning hullusele enam piiri panna ei õnnestu. Ühe ja kahekaupa lugesin linnapiirilt kuni Saueni kokku kuus erivärvi velotajat.
Mõni päev tagasi kaalu peale ronides mõistsin, et nüüd ei ole ruumi enam looderdamise jaoks. Mõõteriist ägises ning hoiatas, et see skaala saab lihtsalt varsti otsa, millega annaks talve jooksul kere peale kogunenud polstrit ära mõõta. Seega vaatamata hilisele tunnile täna jälle jalad kõhu alt välja ning väikest sörki tegema, et pekk vabiseks. Napilt enne pimeduse saabumist lugesin juba esimese kümne jooksuminutiga kokku veel viis jooksjat pluss lisaks viis-kuus kepikõndijat. Segaseid jätkus mitmele tandrile kuna tagatipuks pööras pargi juures vastu veel üks pandeemiast nakatunu, nägu nalja täis, suusad käes.
öeldakse, et pööripäevad ja ümber nulli ilmad on viiruste levikuks kõige sobivamad... eks siis sellelegi
VastaKustuta