Seal kus lõppeb mõistus

Ei, seal ei alga raudtee nagu nõukogude ajal. Tänapäeval algab seal hoopis rattatee. Vähemalt Tallinnas on see nii kombeks.

Liiklen tihti rattaga Pärnu maanteed mööda ja oletame, et mul on vaja jõuda mingit loogilist teed pidi Nõmme keskusesse asju ajama. Eelmisel aastal lõpetati Pärnu maantee kapremont ning mida me näeme. Kuumaastik on kadunud ning muuseas on rajatud ka "rattatee". Tee ise algab ühtäkki ootamatult eikuskilt ning maandub juba paarisaja meetri pärast... bussipeatuses???

Kui kõik liiklejad on siin oma teravad elamused kätte saanud, siis üsna pea jõuame Hiiule. Nõmmele on siit kõigest kiviga visata, aga ees ootavad trellid, mis suunavad kulgeja hoopis raudtee poole.

Pärast raudtee ületamist on ratturil võimalik Hiiul liikluseeskirjade põhjal sõita ainult... tuldud teed tagasi, sest et teed on ühesuunalised, otse ja vasakule ei saa kuidagi.

Kui igasuguseid reegleid eirates trellide vahelt läbi pugeda, siis kohe pärast ristmikku tuleb sisse sõita... parklasse. ja siin ei ole vahet kummalt poolt teed seda teha, kastid on maha joonistatud mõlemasse serva.

Huvi pärast uurisin Tallinna kodulehelt liiklusskeemi ning sellest kohast kuni Nõmmeni oli seal kaardile märgitud rasvase joonena jalgrattatee. No ei tea kus kohas küll see peaks juuresoleval pildil olema.

Nagu on näha, siis pildid on tehtud juba eelmisel sügisel, aga muutunud ei ole siiani mitte grammigi. Mõistus ei ole linnaplaneerimisel endiselt eriti hinnatud väärtus, piisab sellest kui sul on pott valget värvi.