Kirikabe Eesti meistrivõistlused on nüüd siis läbi. Jälle üle nende samade kivide ja kändude nagu igal aastal. Selline traditsioon juba kujunenud, et ei oska seda mängu kuidagi lihtsamalt mängida - pidevalt astun ühe käki seest teise sisse ja terve hooaeg kulub siis hiljem igasuguste jamade lahendamise peale. Sel aastal ka - ühte mängu ei suutnudki ära klaarida ning kaotasin lõppeks ära. Aga asjaolud loksusid kuidagi nii eriti soodsalt paika, et kui punktid kokku löödi, siis tabel tuli SELLINE ja see tähendab, et vastu ootusi tuli lõpuks esimene meistritiitel. Väga üle noatera - üks kaotus rohkem või üks võit vähem oleks võinud tähendada juba jälle ilma medalita jäämist. Sel juhul oleksin ma sattunud veel ühte traditsiooni jätkama, sest et viimase viie aasta jooksul ongi minu jaoks jäetud ainult need kõige närusemad teised või neljandad kohad.
(Y)
VastaKustuta